(keeletüpoloogias:) keel, millele on omane sõnamuutmine või kus sõnamuutmisel ja -tuletamisel etendab olulist osa juure teisenemine (nt eesti, liivi, lapi keel)
Mõlemad ühendis olevad sõnad käänduvad ja neil võib olla rööpvorme. Siin on esitatud kõige tavalisemad vormid. Vt lähemalt Mitmeosaliste käändsõnade käänamine.
