armulaua pühitsemisest alles hoitud armulaualeiva osake, mille piiskop saadab osaduse märgiks naabruses asuvate koguduste presbüteritele või piiskoppidele
Hea teada
Hiljemalt paavst Miltiadese (ametis 311–314) ajast on kasutusel nimetus „fermentum” (varakeskajal ka sancta), selles nähti kristliku osaduse ja armastuse juuretist. Varakristlikus Roomas oli kombeks, et pühapäeviti ja kirikupühadel läkitas paavst osakese pühitsetud armulaualeivast, mis sümboliseeris osadust püha Peetruse ametijärglasega, ka teiste koguduste presbüteritele, andes neile sellega ühtlasi õiguse armulauda pühitseda. 8. sajandiks oli fermendi läkitamise komme säilinud veel ainult viie kirikupüha puhul. Kuni 10. sajandini läkitas paavst seda Rooma kogudustele ja ka neile vaimulikele, kes piiskoplikul liturgial paavsti esindasid, üksnes ülestõusmispühadeks. Episkopaalkirikutes on see komme mõnevõrra säilinud. Õigeusu kirikus täidab sarnast funktsiooni, st sümboliseerib osadust (esi)piiskopiga ja tema kaudu kogu kirikuga antimins.
