Ekskommunikatsioon on üks raskematest kiriklikest karistustest, mille eesmärk on juhtida usklik tema kirikuelust eemaldamise kaudu meeleparandusele ja mis karistusviisina on olemas enamikus kirikutes. Roomakatoliku kiriku 1983. aasta kanoonilise õiguse koodeksi (CIC, can 1331) järgi on see rangeim võimalik karistus – ekskommunitseeritud isikud ei tohi vastu võtta sakramente, täita aktiivset rolli jumalateenistuse läbiviimisel ega teenida üheski kirikuametis. Õigeusu kirikus tähendab see enamasti seda, et inimene ei tohi osaleda armulaual. Kreekakatoliku ja mõnes protestantlikus kirikus eristatakse väikest ja suurt ekskommunikatsiooni, millest esimene piirdub enamasti armulaual osalemise keeluga, teine aga eemaldab inimese täielikult koguduseelust.