Kuigi kõige laiemas tähenduses võib evangelistiks nimetada iga inimest, kes tegeleb kristliku kuulutustöö ehk evangeliseerimisega, nimetatakse tavaliselt nii vaimulikke või ilmikjutlustajaid, kes on saanud kirikult vastava ülesande. Kristlike äratusliikumiste kontekstis 18.–19. sajandil hakati eristama misjonäri ja evangelisti: esimene viis tavaliselt usku piirkonda, kus kristlust varem ei tuntud, teine kuulutas oma kiriku tegevuspiirkonnas, tuues tagasi usu juurde leigeks muutunud ja kirikust eemaldunud inimesi. Nüüdisajal on taolisest rangest eristusest valdavalt loobutud. Mõnes kirikus on eraldi evangelisti amet (näiteks anglikaani ja uusapostlikus kirikus, paiguti metodisti, nelipühi- ja vabakirikutes, aga ka viimse aja pühadel (mormoonidel)).