Oikumeenika ehk oikumeeniline teoloogia sündis ja arenes koos 20. sajandi oikumeenilise liikumisega. Selles protsessis kujunesid välja oikumeenia põhimõtted ja eesmärgid. Oikumeenika võib rakendada kas kirikuloo, dogmaatika, misjoniteaduse või eklesioloogia meetodeid, sõltuvalt sellest, milline on selle fookus. Eklesioloogiast lähtuvalt uurib oikumeenika kristlike konfessioonide kujunemist ja tunnuseid, kõrvutades ja võrreldes neid omavahel. Oikumeenika on nüüdisajal oluline valdkond, mille abil kirikud saavad astuda omavahel dialoogi. Nimetatud tegevuse tulemusel on kirikud hakanud tunnustama lepitatud mitmekesisuse ja diferentseeritud konsensuse kontseptsioone.