Budismi järgi ei ole inimisiksusel ega ühelgi seadmusel püsivat omaolekut e iset. Inimisiksuse isetust tõestatakse sellega, et see koosneb isiksuse koostisosadest, need omakorda on aga pidevas muutumises. Seega on inimisiksus püsiva omaoleku poolest tühi. Mahajaana õpetustes, eriti šuunjavaadas, peetakse kõiki seadmusi tühjadeks ja isetuteks, sest ka need on ilma püsiva olemuse ja kindla tähenduseta, eksisteerides vaid tinglikult üleüldise põhjuslikkuse tõttu. Seda seisukohta esindab nt "Südasuutra" väide: “Kõik seadmused on märgistatud tühjusega. Need ei teki ja need ei kao, need ei ole määrdunud ja neid ei saa määrida, neid ei saa lihtsamaks teha ja neid ei saa keerulisemaks teha.”
