Enne roomakatoliku kanoonilise õiguse lõplikku kodifitseerimist 20. sajandi alguses tugineti sageli üksikküsimustes langetatud otsustele, neist paljud aga sisaldusid just dekretaalides. Olulisemad dekretaalid koondati koos täiendavate materjalidega omakorda 12.–14. sajandil koostatud kogumikesse, millest tuntuimad on „Decretum Gratiani” (12. sajand) ja „Decretales Gregorii IX” (1234). Need kogumikud moodustasid sajandeid roomakatoliku kanoonilise õiguse korpuse keskse osa ja vahel on lühidalt dekretaalideks nimetatud ka neid kogumikke.