Õigeusu inimesekäsitus lähtub 1. Moosese raamatu loomisloos öeldust, et inimene loodi Jumala näo järgi – Jumala kujuks (kr εἰκών [eikōn]) ja Jumala sarnaseks (1Ms 1:27). Pattulanguse tagajärjel sai Jumala kuju inimeses rikutud, kuid säilis ometi, Jumala sarnasus on aga siht, inimelu eesmärk. See ei ole pelgalt üha moraalsemaks ja õilsamaks saamine, vaid tõeline osasaamine Jumalast tema mitteloodud toimimustes, Jumalas viibimine. Selle tee on avanud inimestele Kristus, tõeline inimene ja tõeline Jumal ning see toimub Jumala ja inimese koostöös (sünergias). Inimesepoolne osa on sakramentide osadus, jätkuv palve, ligimesearmastus, askees jm kristlik elu. Jumalikustumise ehk Jumala sarnaseks saamise ideed arendas teiste hulgas Aleksandria Athanasios (surnud 373) oma teoses „Sõna lihakssaamine” (ld De incarnatione Verbi Dei), kust on pärit ka tuntud lause „Jumal sai inimeseks, et inimesed võiksid saada jumalikuks”.
