askeetlik ja müstiline traditsioon, mille eesmärk on inimese ühekssaamine Jumalaga üksinduse ning sügava, lakkamatu ja pühendunud palve kaudu
Hea teada
Hesühasmi traditsioon on kesksel kohal õigeusu munkluses, kus seda on viljeldud ja arendatud alates varakeskajast. Hesühasmi õpetuse olulisemad sõnastajad olid Euagrios Pontosest (345–399), Makarios Egiptusest (300–391), Johannes Redelikirjutaja (u 579–649), Siimeon Uusteoloog (949–1022) ja Gregorios Palamas (u 1296–1359). Selles traditsioonis on olulisel kohal täieliku sisemise rahu ja Jumala mitteloodud valguse kaemuse saavutamine. Üheks peamiseks vahendiks selleni jõudmisel on igasugustest visuaalsetest ettekujutustest vaba kontemplatiivne palve, milles munk peaks suutma lõpuks püsida alaliselt, ka kõigi oma igapäevategevuste juures. Tuntuim hesühastlik palve on jeesuspalve.
Hesühasmis ei rõhutata mitte niivõrd askeedi vägitegusid, kuivõrd palvet, kontemplatsiooni, müstilist elu, ja otsitakse uusi palvetamismeetodeid ning püütakse leida häid kontemplatsiooniharjutusi.
