Usk indiviidi hoiakuna on alandlik, leplik ja koordineeruda tahtev suhtumine üleloomulikku (Uku Masing). Vrd usu mõistet eri keeltes: kr pistis ‘usaldus, veendumus’, ld fides ‘veendumus’; religio ‘side; hoolivus’; uurali algkeele sõna usk – algul ‘tugi’. Ka budismis tähendab usk (śraddhā) ennekõike usaldust Buddha ja tema õpetuse vastu, samas kui islamis tähendab usk tingimusteta kuuletumist. Ilmselt on otstarbekas lähtuda Uue Testamendi Hb 11:1 definitsioonist (Piibli 1968. a tõlge): „Usk on kindel usaldus selle vastu, mida oodatakse, ja veendumus selles, mida ei nähta.“ Psühholoogiliselt avaldub usk inimese hoiakuna 1) kognitiivselt (teatud teadmiste aktualiseerumisel objekti suhtes), 2) emotsionaalselt (valmidus reageerida objektile tundmuslikult), 3) tahteliselt (valmisolek reageerida objektile käitumuslikult).