Breve kui dokumendi liik tuli kasutusele 14.–15. sajandil, et luua bulla kõrvale moodsam ja mitte nii pidulik dokumendivorm. Erinevalt bullast, mis kinnitati metallpitseriga, kasutati breve puhul vahast pitserit. Samuti olid breved tavaliselt bulladest lühemad, millest tuleb ka nende nimetus. Nüüdisajal kinnitab paavst breved punasesse tinti kastetud kuldsõrmuse ehk n-ö kaluri sõrmuse jäljendiga, nende pikkus pole limiteeritud. Breve vormis antakse tavaliselt välja haldusaktid, mis sisaldavad mingit konkreetset korraldust või regulatsiooni.
