en

breed

1

Erialasõnastikud

EKI terminibaas Esterm

ID 685561 Viimati muudetud 29.05.2024
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond loomakasvatus ja -aretus
  • ühte liiki kuuluvate loomade rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik, majanduslikult kasulikud omadused ning kelle arvukus võimaldab teha tõuaretustööd
  • a population of animals sufficiently uniform to be considered to be distinct from other animals of the same species by one or more groups of breeders which have agreed to enter those animals in breeding books with details of their known ascendants for the purpose of reproducing their inherited characteristics by way of reproduction, exchange and selection within the framework of a breeding programme
  • a group or organisms within a species, esp. a group of domestic animals, originated and maintained by man and having a clearly defined set of characteristics
tõug
Näited
  • Tõul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 artikli 2 punkti 2 tähenduses on nimetus (edaspidi tõunimetus), mis erineb teistest kasutatavatest tõunimetustest ja registreeritud kaubamärkidest või tootenimetustest.
  • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 artikli 2 punkti 2 tähenduses tõu määratlust kohaldatakse ka ohustatud tõugu põllumajanduslindude suhtes.
breed
Näited
  • Disease prevention in organic livestock production shall be based on the following principles: (a) the selection of appropriate breeds or strains of animals as detailed in Section 3; ... (d) ensuring an appropriate density of livestock, thus avoiding overstocking and any resulting animal health problems.
Rasse
eläinrotu

Loomakasvatuse terminibaas

ID 476559 Viimati muudetud 19.06.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
breed
  • looma põlvnemisest olenev tõupuhtus, tõugu kuuluvus
breed

Loomakasvatuse terminibaas

ID 478725 Viimati muudetud 25.10.2022
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • põllumajandusloomade populatsioon, mida iseloomustab ühtne põlvnemine ning sarnased välimiku- ja produktiivomadused
Rasse

Mesindusleksikon

ID 481366 Viimati muudetud 11.04.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
mehiläisrotu
  • koduloomade isendite kogum, mida iseloomustavad ühtne põlvnemine ja kodustamise ning pidamisega kaasnevad ühtsed pärilikud omadused
Hea teada
  • Tõu põhiliseks tunnuseks on püsivad majanduslikud omadused. Mesilastel klassikalises mõistes tõud puuduvad. Esiteks: mesilane ei ole koduloom (mesilast ei ole keegi kunagi kodustanud) ja mesilast ära lennanud sülem pöördub looduses tagasi oma ürgse eluviisi juurde. Meil nimetatakse rasse ekslikult tõugudeks. Mõnikord kiputakse tõugudeks nimetama ka rasside ristamisel saadud hübriide. Aafrikas (välja arvatud troopilised alad) eristatakse kümmet erinevate tunnustega mesilaste rassi, troopilises Aafrikas 8, Lähis-idas 7 ja Vahemere piirkonnas (kaasa arvatud Aafrika põhjarannik) 9 rassi. F. Ruttneri arvates võiks rasse nimetada ka alamliikideks, mitte aga tõugudeks.
Rasse
mehiläisrotu

Mesindusleksikon

ID 481702 Viimati muudetud 24.10.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • ühesuguste tunnustega organismide liigisisese rühmitamise üksus
Hea teada
  • Mõistet kasutatakse mitmes tähenduses. Geograafiline rass ühtib enamikel juhtudel alamliigiga, ökoloogiline rass aga kohaliku populatsiooniga. Euroopa meemesilase alamliiki Apis mellifera mellifera L. kuulub viis rassi.
  • 1) Apis mellifera, mellifera lehzeni (euroopa meemesilase) põhjarass. Tume pruunikasmust, teistega võrreldes lühemate suistega, väga vastupidav karmides ilmastikutingimustes. Säilinud üksikuis kohtades Skandinaavia põhjaosas. Võimalik, et on esinenud ka Eestis.
  • 2) Apis mellifera, mellifera, mellifera – tumerass. Põhja-Euroopas laialt levinud põhirass, kuhu kuulus nähtavasti ka suurem osa eesti mesilaste asurkonnast. Tänapäeval puhtana säilinud vähestes kohtades Euroopas.
  • 3) Apis mellifera, mellifera carnica kraini rass. Saanud oma nimetuse Sloveenias asuva maakoha järgi. Levinud peamiselt Balkanimaades ja Austrias. Levitatud praeguseks kogu maailmas. Paljude ristandite ja liinide põhikomponent. Tume, hõbehallide või pruunikate karvavöötidega. Suised pikemad kui eelmistel. Rahulik. Varase kevadise algarenguga, kuid suhteliselt suure sülemlemistungiga.
  • 4) Apis mellifera, mellifera ligustica itaalia rass. Eristub teistest tagakeha kollase karvastiku tõttu. Pärit kitsast levialast Alpide jalamil. Algselt oli levinud Põhja-Itaalias ja Šveitsis. Viimastel aastakümnetel väga intensiivselt levitatud. Loomult rahulik, hea meetootja ja tolmeldaja. Suhteliselt sülemlemiskaine, kuid väga varajase kevadise arenguga, mistõttu hakkab juba veebruarikuus välja kippuma. Võrdlemisi hästi aklimatiseerunud Soomes.
  • 5) Apis mellifera, mellifera caucasica kaukaasia rass. Väheldane, halli karvastikuga ja pikkade suistega mesilane. Pere suhteliselt väikene, väga rahumeelne, kuid tugeva vargus- ja sülemlemisinstinktiga. Toodud 50-ndate aastate algul ka Eestisse, kuid talvitus siin halvasti. Kogub palju taruvaiku. Meie tingimustesse ei sobinud.
  • Praktikas nimetatakse rasse tihti tõugudeks. Saksa professori F. Ruttneri arvates võib rasse pigem nimetada alamliikideks, mitte aga tõugudeks.
Rasse

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE

Lisanäited

Veebilehelt SkELL saad vaadata sõna kasutusnäiteid, naabersõnu ja sarnase tähendusega sõnu. Need on automaatselt valitud ning võivad sisaldada vigu.
Skell logo