Avadaanad sisaldavad nii Šākjamuni varasemaid sünnilugusid bodhisattvana kui ka teiste, enamasti mütoloogiliste isikute elulugusid. Avadaanade lugude rõhuasetus on inimeste tegude dramaatilisel kirjeldamisel, mis on neid juhtinud Buddha õpetuse juurde. Vanimad avadaanade kogumikud on u 2. saj e.m.a pärinevad Khuddaka-nikāya’sse kuuluv värsivormis paalikeelne "Suured teod" (pl apadāna) ja "Vanemate suured teod" (skr sthavīra-avadāna). Tuntuimad avadaanad on ajaarvamise vahetuse paiku loodud segastiilis "Sada suurt tegu" (skr avadāna-śataka) ja "Taevalikud suured teod" (skr divya-avadāna). Avadaanad avaldasid mõju mahajaana suutrate kirjanduslikule vormile ning hilisemale budistlikule luulele, mille näiteks on värssteos "Bodhisattva suurte tegude vanik" (skr bodhisattva-avadāna-māla).