Aupaiste kujutamine oli levinud juba eelkristlikes usundites, kristlikus kunstis tuli see kasutusele 4. sajandil. Kui algselt kasutati aupaistet vaid Jeesuse Kristuse kujutamisel, siis hiljem laienes see ka inglitele, neitsi Maarjale ja teistele pühakutele. Aupaiste võib ümbritseda püha olendi pead või kogu keha, seda võidakse kujutada ka krooni, risti või kiirtepärjana. Kunstiteaduses nimetatakse aupaistet enamasti nimbuseks. Oreooliks nimetati algselt vaid kuldsetes toonides aupaistet, kuid nüüdisajal seda eristust enamikus keeltes rangelt ei järgita.