Söömaaja kohta, mida Kristuse kirik pühitseb algusest peale, on kasutatud erinevaid termineid, mis toovad esile armulaua erinevaid aspekte. Issanda söömaaeg ehk Issanda laud (vt 1Kr 10:20–21) väljendab seda, et viibitakse ühes lauas koos Kristusega ning söömaajaga kinnitatakse lepingut Jumalaga. Kristuse surma mälestamine (vt 1Kr 11:24–25) tuletab armulaual meelde Kristuse ainukordset ohvrit ristil ning teeb selle Jumala päästeteo Kristuses ligiolevaks kogudusele. Leivamurdmine (Ap 2:46; 20:7) tähistab ühist osasaamist murtud ja jagatud leivast. Euharistia kui tänusöömaaeg toob Jumalale tänu (Mt 26:27) tema päästetöö eest, millest ka eesti sõna tänusalasus. Nimetus altarisakrament tõstab esile armulaua kui pühendumuse ja ohverduse Issandale.