Apostlik konstitutsioon on paavstlike dokumentide liik, mida loetakse nende seas kõige tähtsamaks ja pidulikumaks. Sellest vähem tähtsad on muud dokumendid nagu entsüklika, apostlik kiri ja apostlik ekshortatsioon. Apostlik konstitutsioon on suunatud reeglina kogu kirikule ning sellega kehtestatakse kanoonilise õiguse sätteid või kiriku õpetusi, muuhulgas ka dogmasid. Eesmärgilt jagunevadki konstitutsioonid distsiplinaarseteks, pastoraalseteks ja dogmaatilisteks. Vormilt on apostlik konstitutsioon bulla, sest paavst kasutab selle alguses tiitlit episcopus, servus servorum Dei (‘piiskop, Jumala teenijate teenija’), millele järgneb fraas ad perpetuam rei memoriam (‘alaliseks meelespidamiseks’). Üks tuntud apostlikke konstitutsioone on paavst Pius XII 1950. aastal välja antud „Munificentissimus Deus”, millega ta kuulutas ametlikult välja neitsi Maarja ihuliku taevassevõtmise dogma.