Uus Testament kirjeldab jüngrite valimist Jeesuse lähikonda, keda seejärel nimetatakse apostliteks ja valmistatakse ette ning lähetatakse koos vastava meelevalla ja volitustega levitama Kristuse evangeeliumit saabuvast Jumala riigist. Need olid: Peetrus (Simon Peetrus), Andreas (Peetruse vend), Jaakobus (Sebedeuse poeg), Johannes (Jaakobuse vend), Filippus, Bartolomeus (Naatanael), Toomas, Matteus (tolliametnik), Jaakobus (Alfeuse poeg), Taddeus (Juudas, Jaakobuse poeg), Siimon (Seloot), Juudas Iskariot (hiljem astus tema asemele Mattias, kui Juudas Jeesuse reetis ja end ära tappis). Apostlite arv 12 vastab Iisraeli 12 suguharule, kelle juurde nad esmalt saadeti (Lk 6:12; vrd Lk 22:30). Ka Jeesust nimetatakse apostliks Hb 3:1. Apostlitest ja apostlite järglastest lugupidamine kasvas varakirikus koos sellega, kuidas apostleid tunnustati Jeesuse õpetuse ja vaimuliku ameti õiguspäraste edasikandjatena. Kirik on rajatud apostlite alusele (vrd Ef 2:20). Apostlite austamist, sealhulgas märtritena, on näha rikkalikus kirikukunstis ning kirikuhoonete nimetamises apostlite järgi.
