Abhidharma kujunes aagama suutrate olulist mõisteaparaati korrastava süsteemina u 3.–2. saj e.m.a. Abhidharma tekstid koondati budismi pühakirja omaette kogumikuks Abhidharmapiṭakaks. Erinevate koolkondade abhidharmad tõenäoliselt erinesid mõnevõrra üksteisest. Tervikuna on säilinud ainult theravaada koolkonna paalikeelne Abhidhammapiṭaka. Hiljem loodi mitmeid mittekanoonilisi abhidharma tekste, nagu Vasubandhu, Abhidharmakośa ja Asanga, Abhidharmasamuccaya. Abhidharma hõlmab seadmuste loetelusid e maatrikaid, nende klassifikatsioone ja definitsioone. Abhidharma süsteemis jaotatakse kõik seadmused kahte ossa: kokkupandud ja kokkupandamatud seadmused. Esimesse kuuluvad kõik põhjuslikud seadmused, mis hoiavad käigus sansaarat. Kokkupandud seadmuste arv on eri süsteemides erinev. Sarvastivaadaabhidharma kirjeldab 75 seadmust, joogatšaara 100, theravaada erinevad tekstid 170 või 202. Abhidharmas grupeeritakse seadmusi mitmel viisil. Tuntuim on jaotus viide kuhja, mida tõlgendatakse kui isiksuse koostisosasid. Kokkupandud seadmusi iseloomustab kolm tunnust: püsitus, kannatus ja isetus. Kokkupandamatu seadmus on nirvaana, mõnes süsteemis veel ka ilmaruum.
