Tavaliselt kobardub sülem mõneks ajaks puuoksa või mõne muu (aiapost) eseme külge. Soodsate ilmastikutingimuste korral väljub sülem tavaliselt kella 10–15 vahel. Ebasoodsate ilmade korral võib sülem tarust välja lennata ka üsna varastel hommikutundidel (kella 9 paiku). Kobardunult jääb sülem tavaliselt paigale kuni kaheks tunniks. Õhtupoole välja lennanud sülemid võivad paigale jääda kuni järgmise päeva lõunani. Selliselt kobardunud sülemit on võimalik sülemikku ja hiljem tarru ajada. Sülemimesilased on üldiselt rahumeelsed ega kipu nõelama. 2,0–2,5 kg kaaluvat sülemit loetakse keskmiseks sülemiks 2,5–4,0 kg aga tugevaks. Alla 1,5 kg kaaluvat sülemit loetakse nõrgaks. Sülemid jagatakse vastavalt sellele, millal nad on väljunud tarust a) esiksülemiks ja b) järelsülemiteks. Esiksülem väljub tavaliselt vana emaga ja see toimub siis, kui esimene emakupp on kaanetatud. Teisisõnu 9. päeval, arvates ema munemiset sülemikuppu. Teist e järelsülemit võib oodata 8–14 päeva pärast esimest sülemit. Kolmas järelsülem võib tulla 1–2 päeva pärast teist sülemit.
