Looduhoiukuu (teistes keeltes pigem „loodu aeg“ või „aeg loodu jaoks“, eesti keeles algul „loodu(s)hoiukuu“) tähistamise ajaloo alguseks loetakse 1989. aastat, mil Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Dimitrios I kuulutas 1. septembri loodu eest palvetamise päevaks. Kirikute Maailmanõukogu algatusel pikenes loodule pühendatud aeg 1. septembrist 4. oktoobrini (püha Franciscuse mälestuspäevani). 2017. aastal lisas paavst Franciscus looduhoiukuu katoliku kiriku kalendrisse. Eestis alustati looduhoiukuu tähistamisega 2020. aastal ning Kirikute Nõukogu üleskutsel on sellest saanud igasügisene traditsioon paljude kristlaste jaoks. Looduhoiukuul on igal aastal kindel teema, millele eriliselt pühendutakse. Lisaks temaatilistele palvustele korraldatakse looduhoiu (loodushoiu) teemalisi arutelusid ja ühistegevusi.