Sündinud budistlikus perekonnas, hakkas ta juba 12-aastaselt mungaks ning sai 19-aastaselt täieliku pühitsuse. Saichō veetis aastaid erakluses Kyōto lähedal Hiei mäel, kuhu rajas isikliku templi, millest hiljem sai tendai koolkonna keskus. Loonud head suhted keisri ja õukonnaga, rändas ta 804 Hiinasse, kus õppis tiantai, samuti chan’i ja nn esoteerilise budismi e hiina tantrismi (hn mizong) õpetajate juures. Pärast Jaapanisse naasmist tema suhted õukonnaga jahenesid ning ta pidi oma õpetusi ja seisukohti kaitsma teiste koolkondade ja õpetajate, eriti Kūkai rünnakute eest. Tendai õpetus Saichō interpretatsioonis on eklektilisem kui Hiina tiantai, keskendudes küll „Lootossuutrale“, kuid rakendades ka chan’i shikantaza meetodit ja tantristlikke rituaale. Saichō nõudis oma koolkonna liikmetelt bodhisattva tõotuse andmist ja 12-aastase ettevalmistava õppimisperioodi läbimist enne mungaks pühitsemist.
