fr

Réforme

1 naissugu

Erialasõnastikud

Kristluse sõnastik

ID 741805 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • üldnimetus 16. sajandil katoliku siseseid reforme taotlenud liikumistele, mis seadsid eesmärgiks kristliku usu ülevaatamise Pühakirja valguses, taunisid praktikaid, mis usuti olevat sellega vastuolus, ja viisid protestantlike kirikute tekkimiseni
Hea teada
  • 16. sajandi protestantliku reformatsiooni eelkäijatena nähakse mitmeid varasemaid reformimeelseid liikumisi Rooma kiriku sees, mis olid päädinud kas uut tüüpi ordude tekkimisega (nt frantsisklased) või siis jäiga hukkamõistmisega (nt valdeslased, Jan Hus, John Wycliff). Oluliseks taustaks oli ka humanistlike ideede levik, mis rõhutasid inimese vabadust, taunides autoritaarset ning hierarhilist, liiatigi korrumpeerunud kirikuvõimu.
  • Reformatsiooni kokkuleppeliseks algusajaks peetakse 31. oktoobrit 1521, mil Martin Luther (1483–1546) olevat naelutanud Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, vaidlustades indulgentside süsteemi – õpetuse pühakute teenete ülejäägist ning paavsti meelevallast nendega kaubitseda. Lutheri taotluseks oli kiriku eetiline ja teoloogiline reformimine, mis toimuks ainuüksi Pühakirja alusel (sola scriptura) ning tunnistaks inimese õigekssaamise alusena ainuüksi usku (sola fide), mitte tegusid.
  • Reformiliikumine leidis kiiresti laialdase kõlapinna ka väljaspool Saksamaad - Šveitsis kujunesid selle juhtideks Zwingli (1484–1531) ja Calvin (1509–1564), kes esindasid Lutherist mõnevõrra teistsugust arusaama kesksetes teoloogilistes küsimustes, eelkõige armulauaõpetuses. Ka ristimise küsimuses oli radikaalsematel reformaatoritel (anabaptistid) erimeelsusi. Reformatsiooni käigus pandi alus mitmele end nii õpetuslikult kui ka institutsionaalselt paavstivõimule vastandavale protestantlikule kirikule (luterlased, reformeeritud kirikud, anglikaanid, presbüterlased jt).
Reformatio

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad