16. sajandi protestantliku reformatsiooni eelkäijatena nähakse mitmeid varasemaid reformimeelseid liikumisi Rooma kiriku sees, mis olid päädinud kas uut tüüpi ordude tekkimisega (nt frantsisklased) või siis jäiga hukkamõistmisega (nt valdeslased, Jan Hus, John Wycliff). Oluliseks taustaks oli ka humanistlike ideede levik, mis rõhutasid inimese vabadust, taunides autoritaarset ning hierarhilist, liiatigi korrumpeerunud kirikuvõimu.