de

Pfarrschule

1 naissugu

Erialasõnastikud

Haridussõnastik

ID 744806 Viimati muudetud 07.05.2024
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond koolikorraldus (hariduspoliitika, haridussüsteem, asutused)pedagoogika (kasvatuse, hariduse) ajalugu
köstrikool eelistatud
  • reformatsiooni ajal protestantlikes maades tekkinud rahvakool, kus õpetas köster
Hea teada
  • Ajalooline mõiste
köstrikool eelistatud
Pfarrschule
naissugu

Kristluse sõnastik

ID 741061 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond religioon, filosoofia -> religiooni ajalugu
  • Baltimaades 17.–20. sajandil kihelkonna rahastamisel ja vastutusel tegutsenud algkooli tüüp
Hea teada
  • Kuigi laiemalt võib kihelkonnakoolina mõista igasugust koguduse asutatud ja ülalpeetavat üldhariduskooli (kirikukooli), on eesti keeles kihelkonnakool kasutusel eelkõige kuni 1920. aastateni eksisteerinud koolitüübi tähenduses, mille ülalpidamise eest vastutas kihelkonna kirikuõpetaja koos talurahvakogukonnaga. Seda koolitüüpi on nimetatud ka köstrikooliks, sest sageli oli seal õpetajaks kohaliku koguduse köster. Pärast vallakoolide asutamist 19. sajandi I poolel muutus kihelkonnakool teise ehk kõrgema astme algkooliks. Kihelkonnakoolid olid konfessionaalsed (eraldi luteri, õigeusu ja katoliku koolid). Eesti ja Läti iseseisvumise järel muudeti enamik neist riiklikeks algkoolideks.
kihelkonnakool eelistatud
Näited
  • Arhiividokumentide andmetel avati Väike-Maarjas kihelkonnakool esmakordselt 1723. aastal.
  • Risti õigeusu kihelkonnakool lõpetas oma tegevuse ja koolimaja anti vallale üle 1919. aasta septembris.
  • Esimene kool asutati Avinurme mõisa alal 1697. aastal, selleks oli Lohusuu köstrikool.

Kristluse sõnastik

ID 741081 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • kiriku, koguduse või muu usuühingu asutatud ja hallatav õppeasutus, mis lähtub oma tegevuses kristlikest põhimõtetest
Hea teada
  • Kirikukoolide tegevus ulatub tagasi aega, mil kristlikul kirikul oli paljudes ühiskondades keskne roll hariduse andmisel. Kirikukoolid olid nt keskajal rajatud toomkoolid ja kloostrikoolid, Eesti ajaloos on lisaks tuntud ka konfessionaalsetel alustel tegutsenud luteri ja õigeusu kihelkonnakoolid. Nüüdisaegsed kirikukoolid on enamasti üldharidust pakkuvad erakoolid, mis lähtuvad küll riiklikest õppekavadest, kuid pööravad selle täitmisel suuremat tähelepanu kristlikele väärtustele, annavad alati usuõpetust ning korraldavad sageli õpilastele ka palvusi ja jumalateenistusi. Kirikukooli pidaja ei pea alati olema kirik või kogudus, vaid võib olla ka mõni muu kirikuga seotud kristlik ühing, nt sihtasutus.
kirikukool eelistatud
Näited
  • Kuigi kirikukooli võidakse lapsi saata ka sellepärast, et vanemad eelistavad tingimata erakooli, väiksemaid klasse või peavad neid koole muidu kuidagi elitaarsemaks, on kirikukoolide olemasolu mõte kiriku jaoks ikkagi usulises hariduses.
kristlik kool
Näited
  • Kristlike koolide õpilaste arv on aastatel 2014–2022 kasvanud 2,7 korda, see teeb ca 15% aastas.
Pfarrschule endine
naissugu

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Lisanäited

Veebilehelt SkELL saad vaadata sõna kasutusnäiteid, naabersõnu ja sarnase tähendusega sõnu. Need on automaatselt valitud ning võivad sisaldada vigu.