Osakirik on kirikõiguse (Codex Iuris Canonici, 1983, can 368–373) järgi eelkõige piiskopkond ehk diötsees, kuid võib tähendada ka teisi organisatsioonivorme: prelatuur, ordinariaat, apostlik administratuur, abtkond jm. Eklesioloogiliselt on määrav see, et osakirikutest moodustub ja nendes saab nähtavaks (in quibus et ex quibus) üleilmne katoliku kirik, mida juhivad piiskopid ühenduses paavstiga. Osakirik selles mõttes on Kristuse ihu nähtavaks saamine jumalarahva osadusena. Vatikani II kirikukogu järel on osakirikul ka teine tähendus, milleks on idakatoliku kiriku erinevad riitused: need on autonoomsed, oma kirikukorra ja riitusega kirikud (ecclesia sui iuris) täielikus osaduses Püha Tooliga.
