Pantšen-laamat peetakse Amitābha kehastuseks. Traditsiooniliselt on pantšen-laamad dalai-laamade õpetajad ja asuvad Tašilhünpo (tb bkra shis lhun po) kloostris Šigatses (tb gzhis ka rtse). V dalai-laama Ngavang Lobsang Gjatso (tb ngag dbang blo bzang rgya mtsho, 1617–1682) andis tiitli paṇ chen (tb ‘suur õpetlane’, paṇ on lühend skr sõnast paṇḍita) oma õpetajale, Tašilhünpo kloostri eestseisjale Lobsang Tšöki Gjältsenile (tb blo bzang chos kyi rgyal mtshan, 1567–1662), kes hiljem kuulutati IV ümbersündinud pantšen-laamaks. Kolm eelmist, kellest esimene Khedup Dže (tb mkhas grub rje, 1385–1438) oli Tsongkhapa õpilane, said selle tiitli tagantjärele. Traditsiooniliselt kinnitavad dalai-laamad ja pantšen-laamad vastastikku teineteise ümbersünde. Praeguseks on ümber sündinud 11 pantšen-laamat. Pärast X pantšen-laama surma 1989 on olukord järjepidevusega muutunud keeruliseks, kuna Hiina RV juhtkond on vastu XIV dalai-laama poolt välja valitud ja kinnitatud XI pantšen-laama, 1991 sündinud Gedün Tšöki Nima (tb dge ’dun chos kyi nyi ma) ümbersünni tunnustamisele. Tema ja ta perekond pandi 1997. a. koduaresti ning sellest ajast alates ei ole nende saatusest midagi teada. Hiina RV juhtkond määras oma nn pantšen-laama, keda kasvatatakse ja õpetatakse kommunistlike võimude range kontrolli all.