Makedoonlased räägivad keelt, mida Bulgaarias peetakse sageli bulgaaria keele murdeks. Balkani sõdade tagajärjel sattus piirkond Serbia, hiljem Jugoslaavia koosseisu, kuigi neile aladele pretendeeris ka Bulgaaria. Selle vastukaaluks arendati piirkonnas oma, Makedoonia identiteeti, mis väljendus mh sellenimelise vabariigi loomises 1945.
Riigi 2019. aastal kasutusele võetud uus nimi lõpetas 1991. aastal alguse saanud nimetüli Kreekaga.
et
Põhja-Makedoonia, ametlikult Põhja-Makedoonia Vabariik (Republika Severna Makedonija / Republika e Maqedonisë së Veriut), varem Makedoonia (kuni 2019). Pealinn: Skopje. Keeled: makedoonia, albaania; piirkonnakeeled türgi, roma, serbia, bosnia, aromuuni. Rahvaarv: 2,1 mln (2019 hinnang). Haldusjaotus: 84 omavalitsust (opština). – 14. sajandi lõpust langes järk-järgult Osmani riigi võimu alla. 1913 Serbia, 1918 Jugoslaavia osa. Viimase koosseisus 1945 vabariik, mis 1991 sai iseseisvaks.
