Alates 2019. aastast kannab kokkuleppel Kreekaga Põhja-Makedoonia nime. Riigi iseseisvumisel 1991. aastal tekkis nimetüli Kreekaga, keda häiris asjaolu, et Põhja-Kreekas oli samanimeline piirkond, samuti peeti Makedoonia nime kuuluvaks Kreeka ajaloo- ja kultuuripärandisse. Nimetüli tõttu kandis riik mitmes organisatsioonis, sh ÜROs pikka aega nimetust endine Jugoslaavia Makedoonia Vabariik.
Nimekokkulepe Kreekaga lubab Põhja-Makedoonia elanikke endiselt nimetada makedoonlasteks ja keelt makedoonia keeleks.
et
Põhja-Makedoonia, ametlikult Põhja-Makedoonia Vabariik (Republika Severna Makedonija / Republika e Maqedonisë së Veriut), varem Makedoonia (kuni 2019). Pealinn: Skopje. Keeled: makedoonia, albaania; piirkonnakeeled türgi, roma, serbia, bosnia, aromuuni. Rahvaarv: 2,1 mln (2019 hinnang). Haldusjaotus: 84 omavalitsust (opština). – 14. sajandi lõpust langes järk-järgult Osmani riigi võimu alla. 1913 Serbia, 1918 Jugoslaavia osa. Viimase koosseisus 1945 vabariik, mis 1991 sai iseseisvaks.
Näited
USA suursaadik Makedoonias.
Kohtumisel kõneldi Makedoonia ja Eesti suhete arendamisest.
