Esineb ka kujutelm esemekujulisest näkist (sõrmus, sõlg, rahakott), eseme üleskorjajat tõmbab vastupandamatu jõuga vee poole või muutub ese äkki nii raskeks, et ähvardab inimese vette tirida. Samuti võib näkk kogeja silma all korduvalt oma kuju muuta. Lisaks näki aktiivsele uputamistegevusele on ka pelk näki nägemine sageli endeks mõne inimese peatsele uppumisele. Vähem kohtab pärimusteadetes kannelt või viiulit mängivat ahvatleva välimusega naisnäkki ja veelgi harvemini on sellistel näkkidel jalgade asemel kalasaba. Lastehirmutisena on tuntud ka kaevus elavat näkki. August Annisti sõnul on eesti ja soome hõimud suhtunud aastatuhandeid veehaldjatesse austusega, alles germaani mõjul levisid muistendid pahatahtlikust uputavast näkist. Usunditeadlane Ivar Paulson peab demoniseerumise põhjuseks küti-kalastaja kultuuri üleminekut maaviljeluskultuuriks.