kloostrilist eluviisi pooldanud liikumine frantsisklaste seas, millest kujunes 16. sajandil eraldi mungaordu
Hea teada
Püha Franciscus Assisist (1181/1182–1226) rajas frantsisklaste ordu püsiva elupaiga ja omandita kerjusmunkade orduna, kuid peatselt hakkasid frantsisklased linnades moodustama kogukondi, millest kujunesid kloostrid. Kloostrilist eluviisi ja seetõttu ka kogukonna ühisomandit pooldavaid vendi hakati nimetama konventuaalideks. Pidevad vastuolud algsele reeglile ustavaks jäämist pooldanud liikumise ehk observantidega viisid lõpuks nende eraldamiseni ja paavst Leo X (ametis 1513–1521) moodustas 1517. aastal Vähemate Vendade Konventuaalide Ordu (ladina keeles Ordo Fratrum Minorum Conventualium). Konventuaalid kannavad halli või musta ordurüüd valge kolmesõlmelise köisvööga ja vööl suurt roosipärga. Ordu tegevuse aluseks on püha Franciscuse vaimsus, tegeletakse misjoni, hariduse, vaesteabi ja haigete põetamisega. Kuigi nüüdisajal on konventuaalid frantsisklaste esimese ordu väikseim haru, kannavad just nemad hoolt püha Franciscuse haua eest Assisis. Saksa keeleruumis tuntakse neid minoriitide nime all, mis mujal on kasutusel frantsisklaste üldnimetusena.
