Megaliitehitised jagunevad põhiliselt kolme liiki: (1) dolmen (keldi ´kivilaud´) – kiviplaatidest maapealne hauaehitis, nn surnumaja, eriti levinud Saksamaal ja Lõuna-Skandinaavias; (2) menhir (keldi ‘pikk kivi’) – esivanemate-, viljakus- ja päikesekultuslikud raidmärkidega kivisambad, eriti levinud Bretagne´is ja Briti saartel; (3) kromlehh (keldi ´kiviring´ – ringikujuline kivisammastest haua- ja kultusehitis, eriti on tuntud Stonehenge´i kromlehh Inglismaal. Megaliitehitisi võtsid hiljem kasutusele keldi preestrid – druiidid. Eksiarvamus, et megaliitehitised on rajatud keltide endi poolt, oli levinud 17.–19. sajandil, kuid on leidnud kõlapinda ka tänapäeva esoteerikute poolt.