fi

Kristuksen kuolema

1

Erialasõnastikud

Kristluse sõnastik

ID 1142643 Viimati muudetud 09.01.2026
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • Jeesuse eneseohverdus, mis viidi täide Pilaatuse otsusega surmamõistetud Jeesus risti lüüa
Hea teada
  • Jeesus, sündinud surelikuks inimeseks, läks maise elu lõpule vastu end inimkonna patu eest ohvriks tuues. Evangeeliumid on jäädvustanud üksikasjalikult Jeesuse surmamõistmise, ristilöömise ja surmatunni (Mt 26–27 pt; Mk 14–15 pt; Lk 22–23 pt; Jh 18–19 pt). Jeesuse surmamise põhjus on kahetine: (1) juutide Suurkohtu ja Pilaatuse kinnitatud otsuse täideviimine näiva süü alusel, et Jeesus on end tunnistanud Jumala Pojaks; (2) Jeesus, andes kuulekalt (Fl 2:8) oma elu Jumala Isa kätte, teadis, et tema kuulutus Jumala riigist provotseerib ülempreestreid ja kirjatundjaid teda hukkama, ent ta võttis koos sellega enese peale suremise paljude eest (Mt 26:28; Mk 14:24). Jeesus teadis, nagu oli ka vagade juutide lootus (Mt 22:31–32), et Isa ei jäta teda surma, vaid päästab surmast ellu.
  • Ristisurma tähendus selgus Jeesuse jüngritele alles siis, kui nad kohtusid ülestõusnud Kristusega. Jeesuse kannatusele ja ristisurmale vaadati uue pilguga. See polnud Jeesuse töö läbikukkumine, vaid osa Jumala päästeplaanist, mis leiti olevat juba Vanas Testamendis ette kuulutatud (Lk 24:26–27) ja mida apostlite jutlustes selgitati sellega, et „Kristus suri meie pattude eest“ (1Kr 15:3). Kristuse surm oli Jumala päästetõotuse täidesaatmine, mille lõplikuks kinnituseks oli tema ülesäratamine surnuist kolmandal päeval.

Sõnavormid puuduvad

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad