munkadele ja nunnadele kehtiv kord, millega eraldatakse pühendumise ja palveelu soodustamiseks teatud kloostri osad vaid nende kasutusse ja piiratakse nende lahkumist sellelt territooriumilt
Hea teada
Mida kontemplatiivsem on ordu, seda rangem on tavaliselt seal kehtiv klausuur. Klausuuriga, mis võib olla kehtestatud paavsti või kohaliku piiskopi poolt või ordu (kongregatsiooni) põhikirjaga, määratakse kindlaks need kloostri osad, mis on mõeldud eelkõige kloostrielanikele ja kus neil on kohustus alaliselt elada. Klausuurireeglid piiravad kloostriväliste, eriti vastassoost inimeste juurdepääsu klausuurialale. Nunnaordude puhul on rangemat ehk nn suurt klausuuri järgivate ordude liikmetel endal keelatud igasugune kloostriväline tegevus, sh apostolaat. Klausuurist pikemalt kui igapäevaste toimingute tegemiseks lahkuda on kloostrielanikul lubatud vaid kanoonilises õiguses sätestatud juhtudel või vaimuliku ülema eriloal.
ainult kloostrielanike kasutuses olevad kloostri hooned või ruumid, kuhu kloostrivälistel isikutel sissepääs puudub
Hea teada
Kloostrites on enamasti olemas kinnine, välismaailmast eraldatud osa, et luua munkadele ja nunnadele tingimused sügavamaks pühendumiseks palves ja kontemplatsioonis. Minimaalselt hõlmab klausuur kloostrielanike eluruume, ent tihti kuuluvad sinna ka ainult neile mõeldud kabel või kirik, aed ja abihooned. Ajaloolistes suurtes kloostrites oli klausuuril enamasti kindel kuju. See oli nelinurkse sisehoovi ja kolme või nelja tiivaga hoone, mida arhitektuuris nimetatakse ka sulushoonestikuks. Uuemates ja väiksemates kloostrites ei pruugi see nii olla, kuid klausuur peab alati olema selgelt tähistatud ja kloostri poolavalikust alast eraldatud.
