Impanatsiooniõpetus on kokku võetud ka ladinakeelse fraasiga Deus panis factum est ('Jumal on saanud leivaks'). Kui konkomitantsiõpetuse järgi on armulauaannid samaaegselt olemuslikult nii Kristuse ihu ja veri kui ka leib ja vein, kaks substantsi samaaegselt, siis impanatsioon läheb kaugemale ja väidab, et nende substantside vahel eksisteerib hüpostaatiline ühendus (nii nagu Kristuses tema jumaliku ja inimliku loomuse vahel) – seega ei ole ainult leib üheaegselt leib ja Jumal, vaid ka Jumal on samaaegselt Jumal ja leib. Taolist reaalpresentsi vormi õpetasid mõned keskaegsed teoloogid, kellest tuntuimad olid Rupert Deutzist (surnud u 1129) ja Johannes Pariisist (surnud 1306). Roomakatoliku kirik mõistis selle valeõpetusena hukka, tunnistades ainukehtivaks reaalpresentsi seletusviisiks transsubstantsiatsiooni.
