Üks võimalikest seletustest, kuidas Kristus on reaalselt armulaual kohal: armulaualeiva ja -veini substants saab üheks Kristuse ihu ja vere substantsiga, nõnda et armulauda vastu võttes süüakse koos leivaga Kristuse ihulikku olemust. Tavapäraselt seostatakse konsubstantsiatsiooni õpetust luterliku armulauateoloogiaga, ometi pärineb idee skolastilisest perioodist (Duns Scotus (u 1266–1308), William Ockham (u 1287–1347) jt), kuid jäi kõlapinnata, kuna Lateraani IV kirikukogul (1213–1215) oli katoliku kiriku ametlikuks õpetuseks kuulutatud armulauaandide transsubstantsiatsioon. Nüüdisajal ei põhjusta substantsiatsioonide õpetused konfessioonide lahusust, kuna usk Kristuse reaalsesse ligiolekusse armulaual on kirikutel ühine ning selle väljendamiseks otsitakse ühiselt mõistetavaid termineid.
