Hugenottide usutunnistus võeti vastu Prantsusmaa reformeeritud koguduste esimesel kirikukogul. See koosneb 40 artiklist, millest 35 pärinevad Šveitsi usureformaatori Johann Calvini (1509–1564) varasemast usutunnistusest. 1571. aastal täiendati usutunnistust La Rochelle’i kirikukogul ja see jäi Prantsusmaa reformeeritud kiriku ametlikuks usutunnistuseks kuni 19. sajandi lõpuni. Hugenottide usutunnistuse võtsid 17. sajandil omaks ka Piemonte valdeslased, samuti võeti sellest eeskuju 1561. aastal Confessio Belgica koostamisel.
