Confessio Belgica koostas tänapäeva Belgia aladel tegutsenud vallooni usureformaator Guido de Bres (1522–1581). Usutunnistus koosneb 37 artiklist, mis sõnastavad reformeeritud õpetuse põhialused, keskendudes õpetustele kolmainsusest, Kristuse inimesekssaamisest, kirikust ja sakramentidest. Pärast kinnitamist Dordrechti sinodil 1618. aastal sai sellest koos Dordrechti kaanonite ja Heidelbergi katekismusega üks enam levinud reformeeritud usutunnistuskirju, mida tunnistavad ka nüüdisajal Belgia ja Hollandi ning sealt mujale maailma (näiteks Põhja-Ameerikasse) levinud reformeeritud kirikud.
