Kopti kirik peab oma rajajaks apostlit ja evangelisti Markust (surnud u 68). 6. sajandil keelduti tunnistamast Chalkedoni kirikukogu otsuseid, jäädes Kristuse loomuse küsimuses miafüsiitlikule positsioonile. Kopti kirikus kasutatakse peamise liturgilise keelena kopti keelt, neil on ka oma liturgiline traditsioon ehk kopti riitus. Kirik ühendab valdavat osa kopte, kelle tagakiusamised Egiptuses ja Sudaanis on kasvatanud kopti diasporaad läänes. Kirikupea kannab paavsti tiitlit ja resideerib Egiptuses Aleksandrias. Liturgilise ajaarvestuse aluseks on vanaegiptuse kalendril põhinev kopti kalender, Kristuse sünnipüha langeb selle järgi tavaliselt 6. või 7. jaanuarile. Kuigi ametlikus nimes kasutatakse sõna „õigeusu“, eristub kirik Kristuse loomuse teistsuguse mõistmise tõttu õigeusu kirikutest ja kuulub vanade idakirikute sekka. Samuti tuleb teda eristada Rooma paavstile alluvast kopti katoliku kirikust.
