Koptideks nimetati algselt kõiki kunagise Vana-Egiptuse (nüüdisaja Egiptuse ja Sudaani) alade elanikke, kes kõnelesid vanaegiptuse keelt ja hiljem selle edasiarendusena tekkinud kopti keelt. Pärast oma ajaloolise asuala langemist islami võimu alla 7. sajandil säilitasid koptid oma kristliku usu, kuid kopti keel taandus aja jooksul vaid liturgiliseks keeleks ja igapäevases suhtluses võeti kasutusele araabia keel. Nüüdisaja koptid on etnoreligioosne rühm, kes identifitseerivad ennast nii oma vanaegiptuse päritolu kui ka kirikliku kuuluvuse alusel. Eriti 20.–21. sajandil nende ajaloolistel kodumaadel neile osaks saanud tagakiusamiste tõttu on tekkinud ulatuslik kopti diasporaa läänemaailmas.
