Levinuima arusaama kohaselt võrsus baptism kui ingliskeelne usuvool 17. sajandi puritaanlusest, kuigi on ka neid, kes peavad baptistide otseseks eelkäijaks 16. sajandi anabaptiste. Esimesed baptistikogudused tekkisid Inglismaal 17. sajandil ning liikumine levis kiiresti Ameerikasse ja hiljem teistesse Briti kolooniatesse. Baptism oma paljude harudega on suurim vabakoguduslik uskkond maailmas. Kuigi õpetuslikult on baptismi harudel eri seisukohti, ühendab kõiki arusaam kogudusest kui isiklikult oma usku tunnistavate inimeste ühendusest, mistõttu tunnistatakse vaid usuristimist, kusjuures ristimine toimub vee alla kastmisena. Teiseks vaimulikuks talituseks on püha õhtusöömaaeg ehk leivamurdmine, mida mõistetakse sümboolse teona. Baptistid peavad kõrgeimaks usuliseks autoriteediks Piiblit, väärtustades samas üksikinimese vabadust usuküsimustes. Eestis rajati esimesed baptistikogudused 1884. aastal ning mõnekümne aastaga tekkisid kogudused üle Eesti. Eesti baptiste (ja neile lähedasi evangeeliumi kristlasi) ühendab nüüdisajal Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit (EKB Liit), maailma tasandil Euroopa Baptisti Föderatsioon (European Baptist Federation, EBF) ja Baptisti Maailmaliit (Baptist World Alliance, BWA).
