Eesti keelde mugandunud sõnakuju avemaria tuleneb ladinakeelse palve Ave Maria algussõnadest "Ave [Maria] gratia plena" (Ole tervitatud, [Maarja] täis armu; Vulgata Lk 1:28). Muusikalisi seadeid on ladinakeelsele Ave Maria tekstile teinud paljud muusikud, tuntuim neist on Franz Schubert (1797–1828), kuid ka eesti heliloojad, näiteks Kuldar Sink (1942–1995), Margo Kõlar (snd 1961) ja Pärt Uusberg (snd 1986). Kirikuslaavikeelsele Ave Maria tekstile „Богородице Дево” (Laul kõigepühamale Jumalasünnitajale) on muusika loonud Arvo Pärt (snd 1935). Õigeusu traditsioonis on laul kreeka keeles tuntud algussõnade järgi nimega „Θεοτόκε Παρθένε”, eesti keeles „Jumalasünnitaja Neitsi”. Seda kasutatakse õhtuteenistustel, eriti vigiiliatel, litaania puhul ja suure paastu argipäevil. See on ka mõne korra järgi osa kodustest hommiku- või õhtupalvetest. Samas ei ole laulul õigeusu traditsioonis seda tähendust ja laia kasutust, mis roomakatoliku kirikus.
