Abhidharmapiṭaka tekstide aluseks on seadmuste nimekirjad e maatrikad, mida hakati looma juba Buddha eluajal või varsti pärast tema parinirvaanat suutrates esitatu süstematiseerimiseks ja meelespidamiseks. Aja jooksul lisandusid maatrikatele pikemad seletused, mille põhjal koostati abhidharma tekstid. Täielikult on säilinud theravaada koolkonna paalikeelne Abhidhammapiṭaka, mis koosneb seitsmest raamatust. "Seadmuste rühmad" (pl dhammasaṅgani) esitab seadmuste klassifikatsiooni ja seda võib pidada vanimaks psühholoogiatraktaadiks inimkonna ajaloos. "Lahtiseadmine" (pl vibhaṅga) jätkab esimeses raamatus käsitletud mõistete seletamist. "Vestlus ürgollustest" (pl dhātukathā) on 14 peatükist koosnev küsimustel ja vastustel põhinev käsitlus ürgollustest. "Isiksusetüpoloogia" (pl puggalapaññati) esitab isiksuste klassifikatsiooni, mille aluseks on meeleseisundid või käitumisviisid. "Vaidlusobjektid" (pl kathāvatthu) käsitleb filosoofilisi probleeme, mille üle vaidlesid erinevad budismi koolkonnad. "Paarid" (pl yamaka) on 10 peatükist koosnev tekst, milles paarisküsimuste abil selgitatakse budismi põhimõisteid. "Suhted" (pl paṭṭhāna) analüüsib nähtustevahelisi seoseid ja põhjuslikkust.
