ru

теплота

1 naissugu nimisõna

EKI ühendsõnastik 2026

Viimati muudetud 13.05.2024

Tähendused

1
mõõdukalt kõrge temperatuur, ka millegi tekitatud sellise temperatuuriga keskkond või õhk, millegi soe-olek
Sünonüümid
Sarnase tähendusega

Tõlkevasted

Võrdle
3
energia, mille aluseks on molekulide korrapäratu soojusliikumine ehk ühelt kehalt teisele energia andmine; selle (konkreetselt piiritlemata) hulk

Tõlkevasted

Erialasõnastikud

Koolisõnastikud 2005–2010

ID 596162 Viimati muudetud 28.02.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond füüsika
  • tavakeele sõna, mille all mõistetakse soojushulka , mille annab soojusülekandes soojem keha külmemale
теплота
naissugu

Limnoloogia sõnastik

ID 636559 Viimati muudetud 13.05.2024
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond füüsika
  • nähtuste kogum, mille aluseks on makroskoopilise süsteemi osakeste (aatomite, molekulide, elektronide) korrapäratu liikumine – soojusliikumine
  • energy existing within a substance in the form of kinetic energy of a molecular translation, rotation and vibration
  • energía en tránsito dentro de un sistema debido a una diferencia de temperaturas
  • énergie présente dans une substance sous forme d'énergie cinétique de translation, de rotation et de vibration moléculaires
soojus
heat
calor
chaleur
Wärme
теплота
naissugu

Mesindusleksikon

ID 481803 Viimati muudetud 12.04.2023
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
  • kehade siseenergia
Hea teada
  • on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega, mis on elektromagnetilise olemusega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Kehade siseenergiat võibki nimetada soojuseks. Soojuse mõõtühikud on samad, mis töö ja energiaühikud. Igapäevases elus ei mõõdeta mitte soojuse hulka vaid temperatuuri. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aatomite-molekulide soojusliikumise kineetilist energiat e keha siseenergiat. Kvalitatiivselt saab hinnata temperatuuri soojusaistingute alusel s.o soojematele kehadele omistatakse kõrgem temperatuur. Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga. Termomeetritel kasutatakse erinevaid temperatuuriskaalasid. Temperatuuriskaalad põhinevad mitmesugustel alusel koostatud astmikele, mis on kergesti fikseeritavad püsipunktide abil.
  • Maailmas on enam tuntud neli temperatuuri astmikku: Fahrenheiti, Reamuri, Celsiuse ja Kelvini e absoluutne astmik. Fahrenheiti skaala järgi on jää sulamispunkt 32°F ja vee keemispunkt 212°F. Reamur ehitas 1730. aastal piiritustermomeetri, mille skaala jaotas jää sulamispunkti ja vee keemispunkti vahe 80-ks osaks. Tähiseks on R°. Kelvini skaala nullpunktiks on aatomite paigalseis e absoluutne null, jää sulamispunkt on 273°, keemispunkt 373°. Tähiseks on K°. Tavaelus on enimtuntud ja kasutatud Celsiuse skaala, mille püsipunktideks on jää sulamispunkt 0°C ja vee keemispunkt 100°C. Nende kahe punkti vahe on jagatud 100-ks võrdseks osaks. Kelvini temperatuuriskaalat kasutatakse põhiliselt füüsikas ja teaduslikus töös. See erineb Celsiuse „temperatuurist“ 273 kraadi võrra.
Wärme
теплота
naissugu

Meteoroloogia ja klimatoloogia terminibaas

ID 515953 Viimati muudetud 09.02.2024
Vaata sõnakogu
Vaata sõnakogu
Valdkond atmosphere - climatology - meteorology - magnetosphere
тепло
  • ühelt süsteemilt teisele kanduv energia, mis on tingitud aineosakeste kaootilisest liikumisest
тепло
теплота
naissugu

Sõnavormid

теплота * теплоты

Päritolu andmed puuduvad

Sõna seosed puuduvad

Ühendid puuduvad

Liitsõnad järelosaga puuduvad

Liitsõnad esiosaga puuduvad

Sarnased sõnad puuduvad

Võimalikud vasted

Sama sõna

vene-eesti sõnaraamatus

Sama sõna

ELi terminibaasis IATE

Lisanäited

Veebilehelt SkELL saad vaadata sõna kasutusnäiteid, naabersõnu ja sarnase tähendusega sõnu. Need on automaatselt valitud ning võivad sisaldada vigu.
Skell logo