fi

lämmin

1

Terminological databases

Mesindusleksikon

ID 481803 Last modified 12.04.2023
View dataset
View dataset
  • kehade siseenergia
Good to know
  • on määratud molekulide vahel mõjuvate tõmbe- ja tõukejõududega, mis on elektromagnetilise olemusega. Need jõud põhjustavad molekulidevahelist potentsiaalset energiat, mis koos molekulide kineetilise energiaga moodustavad siseenergia. Kehade siseenergiat võibki nimetada soojuseks. Soojuse mõõtühikud on samad, mis töö ja energiaühikud. Igapäevases elus ei mõõdeta mitte soojuse hulka vaid temperatuuri. Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab aatomite-molekulide soojusliikumise kineetilist energiat e keha siseenergiat. Kvalitatiivselt saab hinnata temperatuuri soojusaistingute alusel s.o soojematele kehadele omistatakse kõrgem temperatuur. Temperatuuri mõõdetakse termomeetriga. Termomeetritel kasutatakse erinevaid temperatuuriskaalasid. Temperatuuriskaalad põhinevad mitmesugustel alusel koostatud astmikele, mis on kergesti fikseeritavad püsipunktide abil.
  • Maailmas on enam tuntud neli temperatuuri astmikku: Fahrenheiti, Reamuri, Celsiuse ja Kelvini e absoluutne astmik. Fahrenheiti skaala järgi on jää sulamispunkt 32°F ja vee keemispunkt 212°F. Reamur ehitas 1730. aastal piiritustermomeetri, mille skaala jaotas jää sulamispunkti ja vee keemispunkti vahe 80-ks osaks. Tähiseks on R°. Kelvini skaala nullpunktiks on aatomite paigalseis e absoluutne null, jää sulamispunkt on 273°, keemispunkt 373°. Tähiseks on K°. Tavaelus on enimtuntud ja kasutatud Celsiuse skaala, mille püsipunktideks on jää sulamispunkt 0°C ja vee keemispunkt 100°C. Nende kahe punkti vahe on jagatud 100-ks võrdseks osaks. Kelvini temperatuuriskaalat kasutatakse põhiliselt füüsikas ja teaduslikus töös. See erineb Celsiuse „temperatuurist“ 273 kraadi võrra.
Wärme

Word forms not available

Etymology

  • lämmin 'soe, lämbe, soe'

Related words not available

Search the same word

in the EU's IATE term base