ilma kaaslaseta, teisteta, üksi olev, tegutsev vms

asukohalt eraldi olev, (käidavast kohast) kõrvale jääv, muust eemal asuv

üksikuna elutsev, esinev vms

(asukohalt) eraldi olev, omaette paiknev; kõrvaline, vähekäidav

hingeliselt üksi, sõpradeta olev, hrl seetõttu õnnetu või kurb; seltsimatu, endassesulgunud

üksiolu ja üksildustunnet sisaldav, seda väljendav või äratav

paariliseta, mitte abielus või kooselus, perekonnata, üksi elav

• omadussõna