капуста

Väga vana köögiviljakultuur, mida teadaolevalt on kasvatatud juba üle 4000 aasta. Köögiviljadena kasvatatakse peamiselt söögikapsa ühe- ja kaheaastaseid teisendeid. Eestis viljeldavatest üheaastastest teisenditest on tuntuim lillkapsas (B. oleracea L. var. botrytis L.), mis hakkab õitsema ja vilja kandma juba külviaastal. Kaheaastastest teisenditest on enamlevinud valge peakapsas (B. oleracea L. Var. capitata L. F. Alba), punane peakapsas (B. oleracea var. Capitata f. Rubra), kähar peakapsas (var. sabauda), rooskapsas (var. gemmifera L.), nuikapsas (var. gongylodes L.) ja brokoli e spargelkapsas (var. italica Plenck).
Kaheaastaste teisendite seemnete saamiseks kasvatatakse külviaastal seemneistikud, mis säilitatakse ületalve. Kevadel istutatakse seemneistikud välja. Ühele hektarile vajatakse 25–30 tuhat istikut. Õitsema hakkavad peakapsa istikud juunikuu keskel ja nende õitsemine kestab 20–30 päeva. Kapsa seemnepõldude meeproduktiivsus on 30–40 kg/ha. Kapsamesi on hele, veidi mõrkja maitsega, kiiresti kristalliseeruv. Kristalliseerunult peaaegu valge, suurte kristallidega ja väga kõva. Kapsas tolmleb peamiselt mesilaste abil, mistõttu suure seemnesaagi saamiseks tuleb mesilaspered viia kapsa seemnepõllule. Õitsemise ajal kahjustab kapsa õisi naeri- hiilamardikas. Keemilise tõrje ajaks peab mesilased seemnepõldudelt ära viima või kasutama mesilastele ohutuid preparaate.

kapsas

cabbage

Brassica oleracea L.

Gemüsekohl

kaali

капуста

naissugu

капуста

капусты

kapsas kapsasrohi

Veebilehelt SkELL saad vaadata sõna kasutusnäiteid, naabersõnu ja sarnase tähendusega sõnu. Need on automaatselt valitud ning võivad sisaldada vigu.

EKI ühendsõnastik 2026