Mitmus väljendab austust kõnetatava vastu. Kuna judaismis peetakse Jumala pärisnime Jahve (JHVH) väljaütlemist lubamatuks, kasutatakse Piibli ettelugemisel ja palvetamisel selle asemel „adonai”. See sõnavorm tuleneb nimisõnast adon ‘isand’, millele on lisatud possessiivsufiks -ai, mis osutab, et eelnev nimisõna on mitmuses: minu isand – adoni, minu isandad – adonai (paralleel vormiga elohim). Seda kasutatakse vaid Jumala kohta ja seetõttu on see eesti keelde tõlgitud sõnaga „Issand”, et eristada seda argisest-inimlikust isandast. Heebrea kõnekeeles asendatakse see sõnaga ha-shem – ‘nimi’. Paljud jumalakartlikud juudid ütlevad adonai asemel adoshem (adonai ja shem ühend). Kuigi heebrea Piiblis on tetragrammaton justkui vokaliseeritud, on tegelikult tegu sõna „adonai” vokaalidega, mis tuletavad lugejale meelde, et siinkohal tuleb seda sõna just nii öelda. Kuid kui JHVH konsonandid ja „adonai” vokaalid (liitšva, holem ehk o ja qamets ehk a) kokku panna, saamegi häälduskuju [jehova]. Kristlik tõlgendus on näinud Vanas Testamendis Jumala kohta kasutatavate sõnade mitmuslikkuses viidet Kolmainsusele.
