kummardamise žest, mida osutatakse Jumalale, aga ka austuse märgiks pühadele
Hea teada
Kreeka sõna προσκύνησις tähendab austusavaldust, kummardamist, austuse märgiks maani mahaheitmist ja suudlemist. Seesugune palvelemine on pühendatud sellele, keda inimene päriselt teenib („tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões“; Jh 4:23). Kiriklikus pruugis võib prosküneesi-žesti teha nii Jumalale kui ka pühakutele, Jumalaemale, samuti säilmetele, ristile ja pühakujudele.
Hommikumaa tarkade kohta öeldakse, et nad langesid maha ja kummardasid last. Võime isegi lugeda, et nad kukkusid, prantsatasid, lendasid kummuli. See ei ole mitte mingi rituaalne proskünees, mille eel vaadatakse, kas põrand on ikka puhas, pannakse maha palvevaip ja pestakse käed. See on inimese tervet olemust puudutav rabandus, mis muudab ta teiseks.
