Patu tõttu ei saa inimene olla Jumala ees õige, kuid et ta võiks siiski Jumalaga lepitatud ja õigeks mõistetud saada, saatis Jumal oma Poja maailma inimkonna lunastajaks: „Inimene ei saa õigeks seaduse tegude kaudu, vaid ainult usu läbi Kristusesse Jeesusesse” (Gl 2:16). Luther selgitab Väikeses katekismuses: „Ma ei suuda omaenda arust või jõust Jeesusesse Kristusesse, oma Issandasse, uskuda või tema juurde tulla, vaid Püha Vaim on mind evangeeliumi läbi kutsunud, mind oma andidega valgustanud, õiges usus pühitsenud ja hoidnud.” Trento kirikukogu mõistis hukka väljendi „ainult usust” kasutamise, juhul kui see paneb arvama, et õigeksmõistmine saab inimesele osaks niisama, ilma ohvrita ja pühitsuseta. Nüüdisajal kinnitavad luterlased ja katoliiklased „Ühisavalduses õigeksmõistuõpetusest” (1999): „Me tunnistame ühiselt, et patused mõistetakse õigeks usu läbi Jumala päästvas teos Kristuses […] Inimesed usaldavad Jumala armulist tõotust õigeksmõistvas usus, mis sisaldab lootuse Jumala peale ja armastuse tema vastu.”