Sellises tähenduses on sõna kasutatud alates Justinus Märtrist (II sajand). Uue Testamendi kaanonis kuulub siia neli esimest raamatut: Matteuse, Markuse, Luuka ja Johannese evangeelium. Evangeeliumite koostamine algas esimese põlvkonna kristlastega, kinnistamaks suulist pärimust Jeesusest Kristusest kirjalikul kujul. Käsikirjalisi evangeeliume kirjutati ümber nende levitamiseks ja neid kasutati ettelugemiseks jumalateenistusel. Lisaks Uue Testamendi evangeeliumitele levis teisigi jutustusi Jeesuse elust (apokrüüfsed evangeeliumid).
